kolmapäev 17. jaanuar

Mida tasub tähele panna päikesekreemi valides?

Kaili Uukareda, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor

21.aprill 14, esmaspäev Prindi artikkel
Mida tasub tähele panna päikesekreemi valides?
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Päikeselised kevadpäevad on meelitanud õue esimesed päevitajad. Bioneer uurib, kuidas päikest ohutumalt nautida.

Päikesekaitse ei tähenda ainult päikesekreemi kasutamist, vaid see on laiem mõiste. Vältida tuleks päikese käes viibimist ajavahemikul 10-st 16-ni, siis on UV-indeks kõige suurem. Lisaks tasub kanda vajadusel pikkade varrukatega riideid, laia äärega mütse ja päikeseprille.

Paljud rohelise eluviisi valinud inimesed kasutavad laialt levinud poekosmeetika asemel kas isetehtud või siis nö ökotooteid, kus ei ole kahjulikke keemilisi aineid sees ja soovivad ka päikesekaitsekreemilt sama.

Kuidas  kreemid meid päikese eest kaitsevad?

Aineid, mis päikesekaitsekreemis tagavad kaitse UV-kiirte eest, on kahte liiki: füüsikalised blokaatorid ja keemilised blokaatorid. Tavaliselt kasutatakse ühes kreemis kas ühte või teist, kuid otsimise peale võib leida ka tooteid, kus on sees  mõlemad blokaatorid.

Füüsikalised blokaatorid

Füüsikalised blokaatorid on mineraalid, mis on peene pulbri kujul. Nendeks on tavaliselt titaandioksiid (titanium dioxide) ja tsinkoksiid (zink oxide). Kreem, milles peenestatud mineraalid sees, moodustab nahale kaitsekihi, millelt UV-kiired tagasi peegelduvad või hajuvad.

Füüsikaliste blokaatorite peamiseks miinuseks peetakse seda, et kreemid võivad jätta nahale valge või heledama kihi. Sellised kreemid on nahal tihti nähtavad, kuna osakesed ei imendu. Kaitse võib hõõrudes kergelt maha tulla.

Selleks, et mineraalse sisaldusega kreem ei jääks nahal valge, kasutavad mõned tootjad alla 200nm mikroniseeritud tsinkoksiidi ja/või titaaniumdioksiidi osakesi. Samas jällegi pole kinnitatud nanoosakeste tervislikkust ja nendega seoses võivad olemas olla terviseriskid. Tasub ka meeles pidada, et mida väiksem on päikeseblokaatori osake, seda vähem ta blokeerib UV-kiirgust.

Füüsikalistel blokaatoritel väidetakse olevat laiem UV-kaitsespekter kui keemilistel blokaatoritel (tsinkoksiidil 290nm-400nm ja titaaniumdioksiidil kuni 360nm). Need kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Lisaks ei põhjusta nad nahaärritust.

Keemilised blokaatorid

Keemilised blokaatorid on ained, mis naha sisse imendunult absorbeerivad UV-kiirgust. Enamuses on tegu sünteetiliste kemikaalidega, mis imenduvad hästi ja seetõttu võivad need ka vereringesse jõuda.

Peamiste keemiliste blokaatorite hulka kuuluvad:

  • aminobensoehape ehk PABA (4-aminobensoehape - 4-aminobenzoic acid, PABA) ja selle derivaadid (padimaat O - padimate O);

  • tsinnamaadid (2-etüülheksüül-4-metoksütsinnamaat - octyl methoxycinnamate; oktokrüleen - octocrylene);

  • antralinaadid (mentüülantranilaat - menthyl anthranilate);

  • bensoonid (oksübensoon – oxybenzone, BENZOPHENONE-3; dioksübensoon – dioxybenzone, BENZOPHENONE-8; sulisobensoon – sulisobenzone, BENZOPHENONE-4, avobensoon – avobenzone, BUTYL METHOXYDIBENZOYLMETHANE, müüginimi mõnikord ka Parsol 1789, Eusolex 9020, Escalol 517);

  • salitsülaadid (2-etüülheksüülsalitsülaat - Octyl salicylate);

  • kampri derivaadid (Benzoate-4, Mexoryl SX - Terephthalylidene Dicamphor Sulfonic Acid, müüginimi mõnikord ka Ecamsule); 

  • bensotriasoolid (Tinosorb).

Mõned keemilised blokaatorid võivad laguneda kokkupuutel UV-kiirgusega ja reageerida teiste kreemi toimeainetega. Nad võivad põhjustada ka nahaärritust, kuna imenduvad nahka.

Osa keemilisi blokaatoreid kaitseb nahka UVB-kiirguse eest (tsinnamaadid ja bensoonid), osad UVA-kiirguse eest (bensoonid ja antranilaadid), kuid siiski vaid lühema lainepikkusega kiirguse eest.

Mis on ohutum?

Kreemi valides tuleb kindlaks teha, et on olemas piisav kaitse kogu UV-spektri kiirguse eest.

Mineraalsed päikesekaitsekreemid tunduvad efektiivsemad ja ohutumad, kuna füüsikalised blokaatorid tagavad kaitse laiema UV-spektri eest ja ei imendu nahka.

Lisaks tasub kreemi valimisel tähelepanu pöörata ka kreemi muudele koostisosadele. Näiteks soovitav on valida kreem, mis sisaldab võimalikult mahedat säilitusainet. Väga levinud säilitusained kosmeetikas on parabeenid, mida tänapäeval seostatakse terviseriskidega (häirib hormonaalset taset, soodustab kasvajate teket) ja seetõttu soovitatakse vältida.

Internetist on võimalik leida nimekirju, kus kirjas ohtlikud kosmeetikas kasutatavad ained, mida tasub vältida.

Füüsikaliste blokaatoritega ning nahasõbralikuma koostisega päikesekaitsekreeme on kõige rohkem võimalik leida erinevates loodustoodete poodides (k.a. ökopoed) ja internetist. Laiem valik kipub olema internetikaubanduses.

Enamus laiatarbepoodides müüdavatest kreemidest on keemiliste blokaatoritega.

Päikesekaitsekreemi valikul võib juhinduda ka märgistustest (NaTure, Cosmetique Bio, BDIH, Ecocert, USDA jne), mis viitab, et tegu on kontrollitud keskkonna- ja tervisesõbraliku tootega.


Kasutatud allikad:
Derma.ee „Päikeseblokaatorid“ 
Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee.
BEF LOGO







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!