kolmapäev 17. jaanuar

Mida peaks teadma plastist toidunõude kohta?

Terje Homutov, Bioneeri vabatahtlik

07.aprill 14, esmaspäev Prindi artikkel
Mida peaks teadma plastist toidunõude kohta?

Plastist toodete maania on meid viimaste aastakümnete jooksul oma võimusesse haaranud. Plast on väga oluline materjal, ilma milleta ei kujutaks me oma igapäevast elu tegelikult ettegi. Samas ei ole toidu säilitamine, külmutamine ja ülessoojendamine plastnõudes üldsegi nii ohutu, kui esimesel pilgul paista võib.

Kuumutamise käigus eraldub plastist keemilisi ühendeid. Täiesti ohutud ei ole isegi need plastnõud, mille pinda ehib märgistus „lubatud kasutada mikrolaineahjus” või „lubatud kasutada ahjus”. Kui tõesti pole võimalik vältida plasti kasutamist mikrolaineahjus, siis tuleb hoolikalt järgida tootja kasutusjuhendit. Näiteks tuleb mõningate plastpakendite töötlemisel mikrolaineahjus vältida pakendi kokkupuudet toiduga.

Mugav lahendus toidu säilitamiseks on Pyrex-klaasist kaanega nõud. Külmkapist või külmikust saab need otse mikrokasse või ahju panna ja sealt edasi juba sööjate ette lauale toimetada.

Plastnõud on erineva ohutusastmega. Plasti keemilise koostise määramiseks tuleb uurida taaskasutuskoodi, mis on kirjas tootele pressitud kolmnurgas. Kolmnurga olemasolu ei tähenda veel seda, et plast on taaskasutatav. Mõned plastid on ohutumad kui teised.

Ohutumad plastid

Iga järgneva materjali kirjelduse ees on kirjas tema taaskasutuskood, mida tasub meeles pidada ja jälgida.

1. Polüetüleentereftalaat (PET) on plast, millest valmistatakse vee, mahla ja gaseeritud jookide pudeleid, toidupakendeid, küpsetusvorme, –kotte ja –kilet. PET märgistusega plast on tavaliselt taaskasutatav. Pudeleid saab kasutada mitmeid kordi, kui neid tarvitamiskordade vahel sooja seebiveega pesta ning seejärel hoolikalt kuivatada. Siiski soovitavad keskkonnarühmitused pesemisega mitte üle pingutada, sest plastist eralduvad kemikaalid võivad vette sattuda. Pudelid tuleb suunata taaskasutusse, kui nad on juba häguseks muutunud või mõranenud.

2. Suure tihedusega polüetüleen (HDPE) on plast, millest tehakse kilekotte, pakkekilet, kanistreid. HDPE-st ei eraldu toidu sisse kemikaale ja selle taaskasutamine oleneb kohalikust käitlusettevõttest.

4. Madala tihedusega polüetüleen (LDPE) on plast, millest tehakse kilekotte ja muid pakendid. LDPE-st ei eraldu toidu sisse mürgiseid kemikaale.

5. Polüpropüleen (PP) on plast, millest tehakse pudeleid, mahuteid, leiva ja saia pakkekilet, ämbreid, kausse, jogurtitopse jne. Näiteks enamik margariini topse on valmistatud polüpropüleenist. Polüpropüleeni kasutustemperatuur on kõrgem kui polüetüleenil (umbes 100°C) ja materjal on vastupidav õlile ning rasvale. Polüpropüleenist ei imendu toidu sisse mürgiseid kemikaale.

7. Biolagunevad polümeerid ehk bio-plast on materjal, millest tehakse piknikutoidu nõusid ning biolagunevaid kilekotte. Sellesse plasti kategooriasse kuuluvad näiteks ühendid PLA ja PHA, millest me hiljem veel räägime. Bioplast on valmistatud taaskasutatavatest loodusvaradest, nagu mais, kartul, suhkruroog.

Plastid, mida tuleks vältida

3. Polüvinüülkloriid (PVC) on plast, millest tehakse kandikuid, kilet, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid ja palju muud. PVC on plast, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70°C) eraldub tervisele ohtlik HCl. PVC sisaldab samuti plasti pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida EPA (USA Keskkonnaagentuur) määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed.

6. Puhtast polüstüreenist (PS) valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreenist (EPS) valmistatakse ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Samuti on EPSist tehtud alused, millele kaubanduskeskustes pakendatakse värsked puu- ja juurviljad, liha ja kala. Polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PSil põhinevate esemete kasutamist. Piknikunõud võiksid olla taaskasutatavad või vähemalt mõnest ohutumast plastist.

7. Polükarbonaat (PC) on plast, millest tehakse lutipudeleid, kõvasid plastist topse, toidukarpe. „7” tähistab kategooriat „muu”, aga tihti kasutatakse seda märgistamaks polükarbonaate, mille koostises on bisfenool A (BPA). BPA võib kahjustada hormoonide tööd. Olemas on ka BPA-vaba plasti.

Kas plastnõusid on ohutu pesta nõudepesumasinas?

Tänapäeval on paljudel plastnõudel peal sümbol, mis lubab nende ohutut pesemist nõudepesumasinas. Tõeliselt ohutu on neid ikkagi pesta käsitsi. Nii on plasti eluiga pikem ja pesemise käigus ei riku kuum vesi ja abrasiivsed pesuvahendid plasti pinda, mis võivad põhjustada kemikaalide vabanemist vette.


Allikad:
1.   Catherine Zandonella „Storing food safely in plastic containers“ Ecologist 24.06.2010
2. National Geographic raamat „Green Guide Families: The Complete Reference for Eco-friendly Parents“


Vaadake Bioneeri rubriiki "Ohtlikud ained tarbetoodetes".

Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee.

BEF LOGO







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!