teisipäev 16. jaanuar

Kuulata, kuidas rohi kasvab

Kuulata, kuidas rohi kasvab

14. november 14  

Elu kahekümnekolmas kevad oli saanud tõsiasjaks. Kakskümmend ja kolm eelmist korda vaikisid, just nagu neid polekski üldse olnud. Loe edasi...

Kobras reisis mööda jõge

13. november 14  

Loobu jõe käärudes matkates tundub, et jõgi vaatab mulle vastu. Teen jõele kummarduse, silman enda peegelpilti ja astun edasi. Loe edasi...

Kevadine jää on pehme

12. november 14  

Vanad mehed armastavad tavaliselt palju rääkida. See vanahärra, keda kutsuti Muraka Kaarliks, tegi ka kohe oma jutuotsa lahti kui mind nägi. Loe edasi...

Viis kurge

11. november 14  

Esimesed tõusjad näevad kõige rohkem. Ka paljud need, kes tõusevad koos päikesega. Loe edasi...

Metssead õpetavad meid mäe otsas magama

10. november 14  

Loo pealkirjas on sees mitmekordne tõde. Selle tõdemuse avastasin enda jaoks kodustes Neeruti mägedes kui metsas hulkudes mitmeid kordi mõnel künkalt või oosiharjalt metsseakarja jooksu peletasin. Loe edasi...

Sirkel tõmbab ringi

07. november 14  

Võsu mees Virko Sirkel tõmbab ringi. Küll ambulatooriumi autojuhina, küll kalakaitse inspektorina. Loe edasi...

Metskits ei ela hundiga kokku

05. november 14  

Vana metsavahi jutud ei lõppe kunagi otsa. Ükskord viis ta mind sõnade abil sinna, kuhu ma veel kordagi elus ei olnud ise jõudnud - rabasaarele. Loe edasi...

Üle jõe saab ka kopratammide abil

04. november 14  

Teid, mida mööda käia, on mul alati palju. Üks teekond viib alati jõe manu. Alati, kui käin mõne jõe kaldal, siis tekib mul tunne, et vastaskallas on palju huvitavam ning teisel kaldal oleks palju huvitavam. Loe edasi...

Konnakeste vaikimine

03. november 14  

Uudistasin järjekordset kevadet jälle suurte silmadega. Minu vana setumaine maja nägi oma järjekordset kevadet. Ka mina olin areneva kevade tunnistaja ja vaatasin toimuvat ikka suurte silmadega. Loe edasi...

Hiirevaikus

31. oktoober 14  

Vana maja ei olnud päriselt vaikne. Siin kostus mitut moodi hääli. See tegi mind majaga veel suuremaks sõbraks kui varem. Loe edasi...

Hunt haaras saagi

30. oktoober 14  

Läbi metsade Vila küla poole suunduv tee oli sirge ja osutus matkajale oodatust pikemaks, kui algul tundus. Väsimus lõi jalgadesse suurest kandamist - raamiga seljakotist. Loe edasi...

Metsead teevad järelnoppimist

27. oktoober 14  

Selles sügises oli palju tulemist. Tulid vihmad ja külmad ja udud ning oma Setumaa maja juurde tulin minagi, pikast suvisest giidihooajast pisut väsinud ja sügist ootamas. Loe edasi...

Hiired on sügisekuulutajad

24. oktoober 14  

Sügis võttis võimu. Ja sügis teeb hämarust. Juba! Loe edasi...

Poiss ja rebane

23. oktoober 14  

Minu lapsesilmad harjusid pimedusega ja nii polnudki pimedas öös näha vaid tähed ja valge maa. Talveharjal tekkisid igale poole rebasejäljed. Loe edasi...

Elu koos kolme rästikuga

22. oktoober 14  

Tundus, nagu see maja valvaks oma õue järgi. Vahel sai öösel pimedas väljas käidud ja maja justkui ise ei sulgenud oma silmi. Loe edasi...

Vareste armastus

21. oktoober 14  

Suvisel lapsel on terane silm. Ta paneb kõike tähele ja seda isegi suve viimases kuus ehk augustis. Loe edasi...

Kakkudel on ka päeval elu

20. oktoober 14  

Kakkudel ja ka minul on terane pilk. Me paneme teineteise tegemisi tähele ja seda juba pikki aastaid. Kakk on lind, kes tunneb ennast hästi pimeduses ja hämaruses. Öötundidel on tal parim jahiaeg püüdmaks hiiri, kui neid vaid püüda on. Loe edasi...

Saarmavile aitab matkal üksildusetunnet leevendada

18. oktoober 14  

Suvi on mul tavaliselt matkavile aeg. Et ma seekord üksi ei matka, seda ma muidugi kohe ei teadnud. Minu seltsiliseks oli minu vilistamine. Nii olin suurest Laukasoost risti üle minnes ja ka Loobu jõe äärde jõudes. Selles päevas oli palju peidus ja selle kõik oli terane pilk ka juba üles leidnud. Loe edasi...

Pasknäärid aitavad kaasa tammede levikule

16. oktoober 14  

Sügisel saabus tõrude kukkumise aeg. Neid kukkus igale poole, kuni üks tabas lõpuks mindki. See äratas mind sügismõtetest. Minu mõtetes liikusid ringi kirjud pasknäärid. Sügise linnud sügises - nii võiks kõlada mu mõtete pealkiri. Need loetud päevad olid vaatamist väärt, kui kirjud linnud saabusid mõisaparki kaugematest metsadest, et siit tõrusid kaasa viia. Loe edasi...

Koprapaar rändas kuus kilomeetrit

15. oktoober 14  

Vana metsavahi suu ei väsi jutustamast, sest tema jalad ei väsi viimast teda sinna, kuhu ei lähe ükski tee ega rada. Loe edasi...

Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!