kolmapäev 17. jaanuar

Elust maal, töötuna. Osa 40. Äriühing või MTÜ?

Autor: Katrin Selbak, Bioneeri vabatahtlik kaasautor, pilvekatrin.wordpress.com

10.oktoober 14, reede Prindi artikkel
Elust maal, töötuna. Osa 40. Äriühing või MTÜ?

Järjejutu eelmises osas “Äriplaani vastus” sain juulikuus eitavad vastused kohaliku tehase sekretäri ametikohale kandideerimisele ning juunikuu algul esitatud ettevõtluse alustamise toetuse taotlusele.

Teisipäeval 29. juulil järjekordsel korralisel Töötukassa külastusel tunnistasin oma juhtumikorraldajale, et mittetoetamise otsuses loetletud pikk äriplaani puuduste nimekiri hirmutas ikka ära küll ning ma veel ei ole leidnud endas motivatsiooni äriplaani täiendamisega alustada. Juhtumikorraldaja kinnitas, et paljud saavad esimesel katsel eitava vastuse ning kui mu ärisoov on kindel, siis võiksin ikka uuesti proovida.

Lisaks sain teada, et äriplaan tuleks uuesti esitada kolmekümne päeva jooksul ning uus esitamine tähendabki Töötukassa iseteenindusportaalis kõigi dokumentide uuesti esitamist nagu esimesel korral. Seega mittetoetamise otsuse lõpus segadust tekitanud vaidejutt siiski uuesti esitamisse ei puutu.

Juhtumikorraldaja soovitas uurida ka võimalust esitada sama äriplaan EAS-i, kui Töötukassalt toetust ei saa. Eeldades, et see nagunii tähendab kogu äriplaani veel põhjalikumat ümberkirjutamist, jätsin selle mõtte esialgu heaga sinnapaika.

Õhtul kodus leidsin endas siiski niipalju motivatsiooni äriplaani teemale edasi mõelda, et saatsin oma ettevõtluskoolitajale e-kirja, kus teatasin toetuse mittesaamisest ja loetlesin ka Töötukassa nimetatud puudused. Mõeldes, et ehk on järgmiste ettevõtjate koolitamisel abiks.

Juba järgmisel päeval sain vastuse, kus koolitaja kinnitas, et nagu sagedane, ei anta esimesel korral raha. Koolitaja soovitas äriplaani ikka täiendada, järgides viiteid äraütlemises, teha parandused punaseks ja võtta ühendust, kui olen valmis.

Vahepeal jõudsin kandideerida ka ühele järjekordsele põnevale töökohale naabervallas, millest Töötukassas kuulsin. Kandideerimisele vastati viisakalt, et saadi 59 sooviavaldust ning kahjuks ei osutunud sel korral minu kandidatuur valituks.

Niisiis seisin jätkuvalt küsimuse ees, kas proovida veelkord Töötukassalt ettevõtlustoetust küsida ning seega veel suurusjärgus kaks kuud suurt mitte midagi teha, sest ma pean ju vastuse saabumiseni töötu olema ega tohi millegi ettevõtluse ega töö taolisega tegeleda. Või lüüa toetusele käega, võtta end töötuna arvelt maha ning hakata omal käel oma äriplaani koostamisel läbimõeldud teenuseid reklaamima ja loodetavasti tasapisi natuke raha teenima.

Töötuna arvelt mahavõtmise juures oli minu jaoks jätkuvalt kõige hirmutavam ravikindlustuseta jäämise võimalus. Järjejutu 31. osas “Isapuhkus ja ravikindlustus” ning 34. osas “Abikaasa ravikindlustus” kirjeldasin, kuidas juba ammu olin jõudnud teadmiseni, et töötuskindlustushüvitist mittesaava töötu ravikindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel töötuna arveloleku lõppemisest ning lapsehoolduspuhkusel viibiva isa kõrval ei ole mul võimalust ravikindlustust saada ei titevanemana ega töötava isiku abikaasana.

Osaühingu asutamise riiglõiv on ligi kakssada eurot ning ravikindlustuskaitse saamiseks peaksin maksma igal kuul sotsiaalmaksu üle saja euro. Seega kui mul tasapisi peale hakates õnnestuks esialgu aeg-ajalt mõni paarikümne või mõne kuu tagant ka paarisaja eurone töö teha, siis kuluks kogu või enamus teenitud raha riigimaksudeks ära ja kogu töötegemine muutuks üsna mõttetuks.

Samas kui ma oma teenuseid tasapisi reklaamima hakkan ja mõni paarikümne või paarisaja eurone klient tekib, siis on ka rumal lugu, kui mul pärast töötegemist ei ole seda juriidilist isikut, kes kliendile arve esitaks. Paarikümne eurose arve esitamiseks aga kahesaja eurose riigilõivuga ettevõtet asutada…

Ettevõtte asutamise riigilõivu vältimiseks on võimalus alustada tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, sellega aga kaasneks kohustus korra kvartalis igal juhul üle kolmesaja euro avansilist sotsiaalmaksu maksta. Ettevõtte puhul on tulu mittelaekumisel alternatiiv endale töötasu ega sotsiaalmaksu mitte maksta ning ilma ravikindlustuseta olla.

Aastat viis tagasi olin ühe mittetulundusühingu asutamise ja juhtimise juures ning mäletasin sellest ajast, et MTÜ asutamise riiglõiv oli ettevõtte asutamise riigilõivust kümmekond korda soodsam ja MTÜ raha sai kasutada ka MTÜ põhitegevusega seotud kulude hüvitamiseks. Seega olin juba mõnd aega vaikselt kaalunud ka mõtet oma tasapisi ettevõtluse alustamist hoopis MTÜ kaudu teha.

Seni kui tulud ei muutu selliseks, et neist igakuiselt endale miinimumpalka ja sotsiaalmaksu maksta, võiks minu teenitud raha ka MTÜ-sse koguneda ning saaksin seda kasutada MTÜ tegevusega seotud kulude hüvitamiseks. Võimalik MTÜ tegevusala oli ka täitsa olemas ning siiani olime seda ühiskasulikku tegevust ja sellega soetud kulusid teinud lihtsalt oma pere isiklikul kulul.

Mittetulundusühingute seaduse § 5 kohaselt võivad mittetulundusühingu asutada vähemalt kaks liiget ning § 26 kohaselt peab ühingul olema ka vähemalt üheliikmeline juhatus. Seega tundus loogiline, et asutajateks võiksime olla mina ja minu abikaasa ning juhatuse liikmeks kas mina või abikaasa.

Suve algul ettevõtluskoolituse lõpus oli selgunud, et seoses seadusemuudatustega ei saa maikuust alates äriühingu juhatuse liikmed ennast enam töötuna arvele võtta. Seadusemuudatuse jõustumise ajal töötuna arvel olnud ning juhatamise eest mitte tasu saavad juhatajad said töötud edasi olla, aga ettevõtlustoetust nad enam taodelda ei saanud.

Eriti halb uudis oli see meie grupi kahele raamatupidajast koolitujale, kellest üks oli oma poja ja teine mehe ettevõtte juhatuses. Nemad ei saanudki pärast koolituse lõppu kohe ettevõtlustoetust taodelda, vaid pidid kõigepealt ennast juhatusest välja vormistama ja seejärel veel hulk aega ootama.

Esmaspäeval 4. augustil võtsin kätte ja vaatasin Töötukassa kodulehelt järele, et MTÜ juhatuse liige siiski saab jätkuvalt töötu olla ja ka toetusi taodelda, kui ta ei saa juhatuse liikmena tasu. Uurisin natuke teiste ühingute põhikirju, mõtisklesin loodava ühingu võimalike eesmärkide ja tegevuste üle ning arutasin asja abikaasaga.


Kuidagi eneselegi ootamatult lõppes meie arutelu sellega, et juba samal pealelõunal koostasime EMSL näidiste alusel vajalikud asutamisdokumendid, maksime alla 20 euro riigilõivu ja saatsime MTÜ asutamise kandeavalduse ettevõtjaportaali kaudu menetlusse. Mida riik meile vastas ja kas me nii lihtsalt oma MTÜ asutatud saimegi, sellest kirjutan järgmistes osades.

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist "Elust maal, töötuna".


Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!
Psalm 74:2 







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!