kolmapäev 17. jaanuar

Elust maal, töötuna. Osa 36. Töömess ja ettevõtluskoolitus

Katrin Selbak, Bioneeri vabatahtlik kaasautor, pilvekatrin.wordpress.com

06.august 14, kolmapäev Prindi artikkel
Elust maal, töötuna. Osa 36. Töömess ja ettevõtluskoolitus
Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Järjejutu eelmises osas “Tõlkijaks või kudujaks?” hakkasin põhjalikumalt mõtlema oma tõlkeoskuste ärivankri ette rakendamisele, kuulasin järjekordset ettevõtlustoetuse taotlemise kogemust ning uurisin võimalusi oma heidekudumite turustamiseks.     

Märtsikuu algul käisin ära järjekordsel ettevõtluskoolituse infopäeval, kus oli järjekordselt palju koolitusele soovijaid ja mina oma laialivalguvate ärimõtetega järjekordselt koolitusele valituks ei osutunud. Järgmisel Töötukassa külastusel aga kuulsin, et kuna soovijaid oli palju, siis tuleb vist üks ettevõtluskoolitus veel, kuhu ka mina võin mahtuda.

Töötukassa stendil nägin ka teadet aprillikuu algul maakonnakeskuses toimuva töömessi kohta. Käisin ka seal ära, vestlesin erinevate vahvate personalijuhtidega ja kuulasin põnevaid loenguid. 

Maksu- ja Tolliameti esindajalt uurisin, kuidas võiks juriidiliselt korrektselt käia väikeses mahus hobikäsitöö müümine. Sain teada, et mõne üksiku heidekudumi müümiseks ei peagi ettevõtet tegema, vaid korrektne oleks selliselt saadud tulu deklareerida eraisiku tuludeklaratsioonis real “Asja müük”.

Isiklikus tarbimises olnud asjade müük on tulumaksuvaba ja seda deklareerima ei pea, kuid enda valmistatud uue asja müük oleks korrektne deklareerida. Asja müügihinnast võib maha arvata soetusmaksumuse ehk asja tegemiseks tehtud kulud - heidekudumi puhul siis näiteks konkreetse müüdud asja valmistamiseks kulunud materjali hinna. 

Soetusmaksumust tulust maha arvata saab ainult kuludokumendi alusel, mis meie näite puhul siis võiks olla heide ostutšekk. Kui heide ostmisel tšekki võtnud või alles hoidnud ei ole, tuleb kogu saadud müügihind deklareerida tuluna. 

Kui heidekudumi asemel müüksin näiteks aeg-ajalt väikeses mahus tõlketeenust, siis teenuse osutamise eest saadud tulu tuleb näidata eraisiku tuludeklaratsiooni real “Tulumaksuga maksustamata tulu”. Nii asja müügi kui muu maksustamata tulu puhul tuleb maksta tulumaks, kuid sotsiaalmaksu sellelt tulult maksma ei pea.

Samas kui ma asja juba teen kavatsusega see hiljem maha müüa, siis on see ettevõtlusega tegelemine ja korrektne oleks ennast registreerida füüsilisest isikust ettevõtjaks. Füüsilisest isikust ettevõtja peab aga oma tulult maksma juba nii tulu- kui sotsiaalmaksu. 

Ja kui veel avansilist sotsiaalmaksu maksma peab, ei jää tulust suurt midagi järele või lähevad kulud suisa tulust suuremaks, nagu ma juba aastaid tagasi oma esimese FIE-kogemuse ajal kogesin. Avansilisest sotsiaalmaksust päästab FIE asemel firma tegemine, mille asutamise riigilõiv on aga üksi kahesaja euro kanti. 

Nii et kui perspektiiv on suve jooksul mõnekümne või ka mõnesaja euro eest hobikudumeid müüa, siis selleks ei tundu mõistlik ei kahtsadat eurot firma asutamisele kulutada ega kuus sadatkond eurot avansilist sotsiaalmaksu maksta. Võtsin niisiis teadmiseks, et mõne üksiku heidekudumi eraisikuna müümisel ma automaatselt veel seaduserikkuja ei ole ning mul on täiesti legaalne võimalus järgmise aasta alguses oma kudumistulu ilusti ära deklareerida. 

Olles kogu äriteema enda jaoks jälle piisavalt keeruliseks mõelnud, tutvusin põnevusega ka töömessil pakutavate palgatöödega. Sain taas kord teada, et minu koduvallas kohapealset tööd sama hästi kui ei pakuta. 

Isegi kohalikku posti laiali vedav kirjakandja peab tööpäeva alguseks sõitma bussiga naabervalla postkontorisse. Seal sorteerib ta enda laiali kantava posti, sõidab koos postiautoga meie alevi postkontorisse ja veab enda sorteeritud posti meie alevis laiali. 

Tööandja poolse vastutulekuna ei pea kirjakandja samal õhtul veel kord naabervalda sõitma, vaid võib oma päevakande aruandepaberid naaberkontorisse ära viia järgmisel hommikul, kui ta nagunii järgmise päeva posti sorteerima suundub. Kokkuvõttes aga ei jää kodu lähedal jala tööl käimise kontseptsioonist ka selle ametikoha puhul suurt midagi järele. 

Töömessil kuulasin ka Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse loengut ja sain jätkuvalt kinnitust, et tasub oma ärimõtted ikka koolitusel tarkade inimeste abiga hästi läbi mõelda, mitte üksi põlve otsas oma äriplaani valmis pusida. Järgmisel Töötukassa külastusel reedel 11. aprillil kuulsin, et eelmisel korral mainitud lisa-ettevõtluskoolitus tõepoolest algab juba järgmisel esmaspäeval ning ma tõesti võin ka sinna minna. 

Pärast kahekordset tulutut üritamist tundus see uskumatult lihtsa lahendusena, aga kirja ma sellele koolitusele sain ja käisin selle ilusti läbi ka. Ma ei tea tänaseni, millised vägevad äriplaneerijad esimesele koolitusele välja valiti, aga meil igal juhul oli väga vahva koolitusgrupp ja väga vahvad koolitajad ja olen tagantjärgi väga rahul, et just sellele teisele ettevõtluskoolitusele sattusin. 

Teisipäeval 3. juunil sai koolitus läbi ja koolituse jooksul valminud äriplaan koolikomisjoni ees kaitstud. Pärast koolituse lõppu tegelesin veel natuke äriplaani täiendamise, parandamise ja vormistamisega. 

Reedel 13. juunil, kümme päeva pärast koolituse lõpetamist esitasin Töötukassa iseteeninduse kaudu elektrooniliselt ettevõtlustoetuse avalduse koos äriplaaniga. Mida Töötukassa mulle vastas, sellest kirjutan järgmistes osades.

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist "Elust maal, töötuna".


Nii võime julgesti öelda: 
"Issand on minu abimees, 
minul ei ole midagi karta, 
mida võib teha mulle inimene?"








Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!