kolmapäev 17. jaanuar

Elust maal, töötuna. Osa 30. Palgauuring ja ettevõtlusnõustamine

Katrin Selbak, www.pilvekatrin.wordpress.com

05.mai 14, esmaspäev Prindi artikkel
Elust maal, töötuna. Osa 30. Palgauuring ja ettevõtlusnõustamine
Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Järjejutu eelmises osas “Heidekudumid” taasavastasin enda jaoks käsitöö võlud ning astusin järgmised olulised sammud ettevõtlusmõtete arendamise teel.

Novembrikuu keskpaigas oli minu postkasti saabunud e-kiri, kus Palgainfo agentuur  koostöös CV Keskusega kutsus mind osalema Eesti suurimas palgauuringus. Kõigi uuringus osalejate vahel lubati välja loosida Prisma kinkekaardid ning kolm professionaalset video-CV teostust.

Lisaks lubati uuringus osalejale ligipääsu infole oma ametiala netopalga taseme ja palgaootuste kohta ning kokkuvõtet uuringu peamistest tulemustest. Arvasin, et hoolimata ettevõtlusmõtetest tasub igaks juhuks ennast ka valdkonna palgatasemetega jätkuvalt kursis hoida. Ei või ju iial teada, millal kuskilt mingi imeline tööpakkumine tekib, kuhu kandideerides ka oma palgaootust tuleb määratleda.

Kohe pärast uuringu täitmist võimaldati mulle tutvumist 2013. aasta kevade palgauuringu tulemustega. Sain teada, et minu viimasel töökuul aprillis 2013 oli personaliametniku keskmine netopalk 774 eurot ning personaliarvestajal 818 eurot. Personaliametniku tööst unistajate palgaootused jäid vahemikku 800 kuni 1200 eurot ning personaliarvestajatel 700 kuni 1000 eurot.

Uuringus osalenud kolmekümne seitsme kohaliku omavalitsuse ametniku keskmine netotöötasu oli 747 eurot, üheteistkümnel õigusvaldkonna asjaajajal aga 893 eurot. Palgakalkulaatori kiire arvutustehte järgi oleks 800-eurose netopalga puhul brutopalk suurusjärgus 1000 eurot.

Seega sain taas kord kinnitust arvamusele, et kodukandis korralikule kontoritööle kandideerides võib tuhande-eurost brutopalka küsida küll. Ja kui mõne tööpakkuja kulmud selle peale väga kõrgele kerkivad, saab väärika uuringuga väljaselgitatud konkurentsivõimelisele keskmisele viidata.

Selle teadmisega varustatult seadsin esmaspäeval 18. novembril kokkulepitud ajal sammud maakonnakeskusesse EAS ettevõtlusnõustaja juurde. Leidsin õige maja ja ukse üles ning ukse tagant lahke olemisega naisterahva, kes tänaseks küll juba sellelt ametikohalt lahkunud.

Alustuseks kinnitas ettevõtlusnõustaja juba Töötukassas kuuldut, et ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks Töötukassa kodulehel toona üleval olnud äriplaani vormid ei ole kohustuslikud ning Töötukassa aktsepteerib ka EAS juhendite alusel koostatud äriplaane ja finantsprognoose. Tänaseks on ka Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse lehel äriplaani vorm uuendatud ning lisatud link ka EAS isegenereeruvate finantsprognooside vormile.

Enne konkreetsete tabelite uurimisele asumist küsisin veel üle ja sain teada, et ilma ettevõtluskoolituseta toetuse taotlemisel pean vajaliku ettevõtluskogemuse tõendamiseks oma aastatetaguse füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE-na tegutsemise kohta küsima tõendi Maksuametist. Sotsiaalkindlustuse kohta arvas ettevõtluskonsultant, et Haigekassast peaks üle küsima, aga tema arvates peaks mul väikelapse emana igal juhul ravikindlustus olema.

Analoogselt oli ravikindlustuse kohta augustikuus arvanud Töötukassa konsultant, kuid minu hinge jäi ikka pisike kahtlus, kas isa lapsehoolduspuhkuse korral teine vanem ikka on automaatselt ravikindlustatud. Võtsin plaani selle kohta peatselt Haigekassast üle küsida.

Ettevõtluskonsultant andis mulle väljaprindituna kaheleheküljelise EAS äriplaani koostamise juhendi ning vaatasime selle koos kiiresti läbi. Esitasin ka mõned minu sees juba pikemalt küpsenud praktilised küsimused ning ja teada, et ühe valmis äriplaani maht on tavaliselt orienteeruvalt kümmekond lehekülge ning toetusest asjade ostmisel ei peagi kolme hinnapakkumist küsima, aga peaksin oskama selgitada, miks just selle pakkuja seda asja eelistan.

Viimases osas tänaseks asi enam nii lihtne ei ole - peatselt olevat jõustumas muudatus, mille kohaselt tuleb edaspidi võtta kolm hinnapakkumist vähemalt asjadele, mis maksavad üle viiesaja euro.

Minu jaoks hea uudisena sain veel teada, et kui mul parimatest kavatsustest hoolimata ei õnnestu äriplaanis planeeritud tulu teenida, siis saadud toetust tagasi maksma siiski ei pea. Tulu mitteteenimisel tekib muidugi küsimus, kas ma endale siis palka maksta jaksan. Palga mittemaksmisel järgneb sotsiaalmaksu maksmise küsimus ja sealt edasi ravikindlustuse teema, millega juba eelnevalt otsustasin peatselt edasi tegeleda.

Teise teemana palga ja sotsiaalkindlustuse kõrval olin siiani enda peas tegelenud küsimusega, kas ma peaksin kohe suutma teenida nii palju tulu, et lisaks endale palga maksmisele ka kontorit pidada jaksan. Siinkohal rõõmustas konsultant mind taas kinnitusega, et ma ei pea oma äriplaanis kohe kontoriruumi rentimist ette nägema, vaid võin alustuseks vabalt kodus tegutseda ja nii ka planeerida.

Veel sain teada, et näiteks arvuti kui põhivara normaalne amortisatsiooniaeg võiks olla kolm või neli aastat ning sellest tulenevalt amortisatsiooninorm 33 või 25 protsenti aastas. Töötukassale tuleb esitada finantsprognoosid kahe esimese aasta kohta, kuigi EAS tabelis on veerud nelja aasta jaoks.

Toodete teemani jõudes näitasin konsultandile oma PilveKatrini blogisse koostatud võimalike teenuste nimekirja ning konsultant soovitas äriplaanis selle kohta märkida, et olen juba loonud hinnakirja tulevikus kasutamiseks, et ei tekiks tunnet, et juba tegutsen. Sest juba tegutsevale ettevõtjale ju toetust ei anta, rääkimata sellest, et ma juba tegutsedes ei tohiks töötugi olla.

Tahtsin veel teada, kas Töötukassa toetust võiks kasutada ka endale palga maksmiseks ning kuidas seda siis finantsprognooside tabelis kajastada. Konsultant tõdes, et EAS starditoetuse puhul töötasu ei ole abikõlblik ja Töötukassa puhul tema ei tea ning EAS tabelid on loodud üldse lähtuvalt nende süsteemist, et kõik toetusest tehtavad kulutused on tehtud juba enne toetuse saamist.

EAS nõustajad tulevad Töötukassale lihtsalt vastu, kuna maakonnas ei ole Töötukassa ettevõtlustoetuse konsultanti ning seepärast pakutakse maakonnakeskuses äriplaani nõustamist lähtuvalt oma süsteemist ka Töötukassa klientidele. Spetsiifilisi Töötukassa reegleid puudutavate küsimustega pöördumiseks sain Töötukassa pealinnas töötava äriplaanide konsultandi telefoninumbri, mis on leitav ka Töötukassa ettevõtlustoetuste osakonna kontaktide lehel.

Lõpetuseks küsisin veel kiiresti üle ja sain teada, et osaühingu elektroonilisel asutamisel on riigilõiv 185 eurot ning nõutud osakapital 2500 eurot. Asutatava ettevõtte kavandatav põhitegevusala tuleb määratleda lähtudes Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) ning toetust saab ainult põhitegevusalal tegutsemiseks vajalike asjade soetamiseks.

Tulevikus lahendamiseks jäi küsimus, millise tegevusala alla kõik oma erinevad kirjutamise, toimetamise, tõlkimise, juura, personali ja veebindusega seotud teenused mahutan või millise neist põhiliseks valin. Valikutulemustest sõltumata võiksid  arvuti ja kontorimööbel ilmselt olla põhitegevuseks vajalikud vahendid.

See-eest heidekudumine saaks olla ainult lisategevus, mis põhitegevusala alla ei mahuks ning lisategevusalal vajalike käsitöötarvete või materjalide soetamiseks Töötukassa toetust minu puhul ilmselt kasutada ei saaks. Võtsin seedimiseks sellegi info koos võimalusega tulevikus soovi korral Töötukassa äriplaanide konsultandilt veel täpsemalt üle küsida.

Kokku kõigest ühe tunni kestnud konsultatsioonilt lahkusin teadmisega, et saaksin tõenäoliselt äriplaani kirjutamise ja finantsplaneerimisega hakkama küll. Kas, millal ja kuidas ma selleni tegelikult jõudsin, sellest kirjutan järgmistes osades.

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist "Elust maal, töötuna".


Ennäe, ma avasin su ees ukse, mida ükski ei suuda lukustada

Johannese ilmutus 3:8







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!