kolmapäev 17. jaanuar

Mida toob endaga kaasa ülemaailmne kliimamuutus – I osa

Autor: Liisi Volt, Bioneeri vabatahtlik

16.juuli 09, neljapäev Prindi artikkel
Mida toob endaga kaasa ülemaailmne kliimamuutus – I osa


Maailma liidrid pidasid Itaalias G8 tippkohtumisel nõu, kuidas piirata kliimamuutuste tagajärgi. Anname siinkohal ülevaate märksõnadest, mis arutelude põhjal globaalse kliimamuutuse tulevast mõju tõenäoliselt enim iseloomustavad.

AAFRIKA

Mõned regioonid tõenäoliselt kogevad Aafrikas praegusest olulisest tõsisemat veepuudust. Seoses suureneva nõudlusega veele, kasvab kindlasti nende inimeste hulk, kellel on risk veepuudusele. See omakorda mõjutab elanike toimetulekut, ütleb Rahvusvaheline Kliimamuutuste Paneel (IPCC).

On üsna kindel, et lisaks suuremale veepuudusele on oodata suuremat näljariski, sest vähenevad saagi kasvatamiseks sobivate piirkondade territooriumid. Mõnedes riikides valitseb oht, et vihmatoitelise põllumajanduse toodangut tuleb aastaks 2020 vähendada 50%-le.

Tõusvad meretasemed ähvardavad suuri linnu. Korallriffide ja mangroovide seisukorra halvenemine on samuti tõenäoline, mõjutades kohalikku kalandust ja turismi. Toiduvarusid vähendavad ka kasvavad temperatuurid, liigkalastamine ja suurte järvede kahanevad kalavarud.

AASIA

Liustiku sulamine Himaalajas lööb järgmisel 20-30 aastal segi Aasia veevarud. Üleujutuste ja jäälaviinide tõenäonäosus kasvab. Ülerahvastatud rannikupiirkonnad ja suurte jõgede deltad on tõenäoliselt senisest suurema üleujutuste riskiga.

Majanduslik areng on tulevikus üsna kindlalt mõjutatud kliimamuutustest, linnastumisest ning kiirest majanduse ja rahvastiku kasvust. Ennustatud muutused temperatuuris ja sademetes tõenäoliselt vähendavad üleüldiselt saagikust, suurendades näljariski.

Üleujutused ja põud põhjustavad surmava kõhulahtisuse haiguste teket eeldatavasti Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias. Rannikuvete temperatuuri tõus võib põhjustada koolerat Lõuna-Aasias.

AUSTRAALIA JA UUS-MEREMAA

Kestvad veepuudused Lõuna- ja Ida-Austraalias lähevad hullemaks 2030. aastaks.

Ökoloogiliselt olulised piirkonnad nagu Suur Korallriff ja Kakaduu Rahvuspark jäävad tõenäoliselt ilma suurest osast elusloodusest juba aastaks 2020.

Mõned ranniku kogukonnad seisavad tulevikus silmitsi rannikutormide ja üleujutuste suurenenud riskiga.

Temperatuuritõus 1-2ºC on kasulik jahedamatele aladele nagu Uus-Meremaa, mistõttu pikeneb kasvuperiood ja väheneb energianõudlus.

Suurem soojenemine toob kokkuvõttes kaasa negatiivse mõju - näiteks suurenenud põua- ja tulekahjuriski.

EUROOPA

Pea kõik Euroopa regioonid tõenäoliselt saavad mõjutatud mõnest tulevikus toimuvast kliimamuutusest.

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid seisavad silmitsi vähesema vihmasajuga suvel, mis põhjustab suuremat veepuudust. Kuumalainetest põhjustatud terviseriskid sagenevad samuti. Metsatootlikus langeb ja turbaalade tulekahjude sagedus suureneb.

Lõuna-Euroopa riigid näevad suure tõenäosusega veevarude vähenemist, madalamat  saagikust, rohkem kulutulesid ja kuumalainete mõjusid elanike tervisele.

Põhja-Euroopa riigid saavad kasu suurenenud saagikusest, metsatootlikkusest ja Põhja-Atlandi toiduvarudest.

Enamus Euroopa piirkondi tõenäoliselt kogevad 2020. aastaks suurenenud üleujutuste riski.

LADINA-AMEERIKA

Suurenenud temperatuurid ja pinnasevee vähenemine Ida-Amazonases viib troopilise metsa asendumiseni savanniga. Liikide väljasuremine on tulevikus tõenäoline.

Kuivemad alad näevad põllumajandusliku maa sooldumist ja kõrbestumist, mis vähendab saagikust ja kariloomade tootlikkust. Kokkuvõttes väheneb kindlust toidu suhtes. Ent tõenäoliselt suureneb parasvöötmes sojaoa tootlus.

Meretaseme tõus toob üleujutusi madalal asuvates piirkondades, näiteks El Salvadori rannikul, Guyana ja Rio de la Plata suudmes.

Merevee temperatuuri tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas.

Muutused vihmasaju mustris ja jääliustike kadumine mõjutavad oluliselt vee kättesaadavust inimeste tarbimiseks, põllumumajanduseks ja energiatootmiseks.

PÕHJA-AMEERIKA

Soojenemine läänepoolsetes mägedes vähendab lume hulka, tuues endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel.

Tõenäoliselt suurenevad probleemid kahjurite, haiguste ja metsatulekahjudega.

Kuumalainetega tuttavad linnad saavad tunda neid veelgi enam, mistõttu sagenevad terviseprobleemid, seda eriti vanuritel.

Merepinna taseme tõus, ägedad tuule- ja tormihood kombineeritud rahvastiku kasvuga rannikualadel tõenäoliselt suurendavad majanduslikke kahjusid.

POLAARALAD: ARKTIKA JA ANTARKTIKA

Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus ning igikelts.

Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis  mõjutavad rändlinde, imetajaid ja tippkiskjaid ebasoodsalt. Ilmastiku barjääride alanemine liikide rändes muudab spetsiifilised ökosüsteemid ja levilad haavatavateks.

Arktika rahvastele on peaaegu kindlalt nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Kahjulikud mõjud kaasavad infrastruktuuri ja traditsioonilisi pärismaised eluviise sellal, kui kasulikud mõjud kaasavad vähendatud küttearveid ja paremini laevatatavaid teid Põhjameres.

VÄIKESED SAARED

Merevee taseme tõus tõenäoliselt toob kaasa rohkem üleujutusi, tormihoogusid ja rannikuerosiooni, mõjutades saare kogukondade sotsiaal-majanduslikku heaolu. Rannaerosioonid ja korallide pleekimine vähendab turismi.

On kindlad tõendid, et väikeste saarte veevarud saavad tõsiselt ohustatud. Võõraste liikide sisseränne suureneb.

SB saatkonna logo

Allikas: "Climate change around the world" BBC, 9.07.2009







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!