teisipäev 16. jaanuar

Vabatahtlik pole musta töö tegija

Grete Kõrgesaar

14.oktoober 11, reede Prindi artikkel
Vabatahtlik pole musta töö tegija

Filmifestivalide PÖFF ja Tartuff vabatahtliku Edgar Prassi meelest ei saa olla vabatahtlik musta töö ärategija, kuid õigel kohtlemisel võib ta teha kvaliteetsemat tööd kui palgaline abilinegi.

Tartu Ülikooli tudeng Edgar Prass on aktiivselt vabatahtlikuna tegelenud alates 2007. aastast, kui tuttav soovitas tal Tartu Hansapäevadele vabatahtlikuks minna. Sellest alates sai pall veerema lükatud ning nüüd lööb noormees kaasa mitmel festivalil üle Eestis.

Lisaks iga-aastasele PÖFFil ja Tartuffil toimetamisele, on Edgar mitu korda oma head tahet panustanud ka Viljandi ja Viru Folgil ning juba mainitud Hansapäevadel.

Seda, et tema tööd saab mõtestada ja käsitleda kui aktiivset vabatahtlikku tegevust, ei osanud Edgar esialgu endale teadvustada.

„Siis oli see nagu lihtsalt tore võimalus üritusel kaasa lüüa,“ ütles ta, „aga see vabatahtliku töö ja tööjõu kasutamise kontseptsioon on selgelt välja kujunenud alles viimastest aastatest.“

Koormuse dikteerib vabatahtlik ise

Edgar tegutseb aktiivsemalt vabatahtlikuna festivaliperioodidel korraga 2-6 nädalat. Tema sõnul on sealjuures igaühe koormus just täpselt nii suur, kui ise endale võtta.

„Eks mingi miinimum on tavaliselt ette nähtud, aga kui ettevõtmine meelepärane on, siis tehakse sellest palju rohkem ja paremini,“ selgitas Edgar. „Folgil sai piirdutud miinimumiga 6 tundi päevas samas kui PÖFFil-Tartuffil oled aktsioonis 16 tundi ööpäevas ja nii iga päev,“ lisas ta.

Tegevused, mille juures abistada on tulnud, ulatuvad noormehe sõnul absoluutselt seinast seina. „Üritustel nagu folgid on olnud üks kindel töövaldkond, Viljandis platsikoristus ja Käsmus sõitsin velotaksot,“ kirjeldas ta.

Tartuffil ja PÖFFil on seevastu tulnud teha kõike, mis festivali jooksul tegemist vajab.

„Alates külastajatele paistvast tegevusest – piletimüük, info jagamine, filmide sisse juhatamine, piletikontroll jne – kuni täiesti backstage tööni välja, mis ootamatult lahendamist vajavad ja millele pole varem üldse mõeldud,“ loetles Edgar ettetulnud ülesandeid.

„Siis jookse-mõtle ja improviseeri kuidas see tehtud saada – olukord stiilis kust leida laserprinterile uus kassett laupäeva öösel,“ kirjeldas noormees festivalimöllu, kus hakkaja vabatahtlik peab olema valmis kõikvõimalike probleemide lahendamiseks.

Musta töö tegijaks teistkordselt ei lähe

Stressi ootamatutest ülesannetest aga minna pole põhjust, sest vabatahtlikuks olemine annab eelkõige võimaluse osa saada endale meelepäraste ürituste teokstegemisest ning näha tööhoos entusiastlikke inimesi, kes annavad endast kõik, et külastajaile parimat pakkuda.

Ohtralt positiivseid emotsioone satub õhku nii meeskonnasiseselt kui ka vastukajana külastajatelt. „Seltskond on alati fantastiline. Melu on ülevalt ja igavus ei tule kõne allagi,“ kinnitas Edgar.

Ennast pikaajaliseks vabatahtlikuks noormees ennast otseselt ei pea. „Kahe otsaga asi, olen küll pika ajaperioodi jooksul osalenud paljudel üritustel, aga samas järjest ühes ja samas kohas sama asja teinu on märksa suurema kogemusega kui mina,“ selgitas ta.

Samas ei maksa ennast ka pooleks tõmmata ning hakkaja vabatahtliku sõnul tasub aina uuesti oma priitahtlikku abikätt külge panna seal, kus suhtumine on õige ja vabatahtlikke kurjasti ära ei kasutata.

„Järjepidevalt panustan ainult neil üritustel, kus tunnen, et minu tehtud tööd ka hinnatakse. Seevastu üritustel, kus vabatahtlik on see musta töö ärategija, ma teist korda ei osale,“ lausus ta.

Preemiaks soe kalli

Üldiselt tajub Edgar suhtumist vabatahtlikku tegevusse positiivsena, nimelt koosneb ka tema sõprusringkonnast pea pool just inimestest, keda ta vabatahtlikuna töötades kohanud on.

Samuti leiab noormees, et vabatahtliku abi ei maksa kunagi alahinnata, sest vabas ja heas tahtes ning initsiatiivis leidub jõud, mis tasustatud töötajal kipub sageli puudu jääma.

„Arvan, et vabatahtlik teeb oma tööd kvaliteetsemalt ja motiveeritumalt kui palgaline töötaja, kes sama tööd teeks,“ selgitas ta.

Vabatahtlikke motiveerib Edgari arvates innukalt tööle aga see, kui nende tööd hinnatakse ja vastavalt premeeritakse. „Olgu see premeerimine siis ootamatu soe kalli selja tagant keset töö tegemist mõne korraldaja poolt või mis iganes muu vorm,“ lisas ta.


Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!