kolmapäev 17. jaanuar

Rahvusvaheline meteoroloogiapäev keskendub kliimamuutuste mõjule

23.märts 16, kolmapäev Prindi artikkel
Rahvusvaheline meteoroloogiapäev keskendub kliimamuutuste mõjule
Kliimamarss 2015. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

23. märtsil on rahvusvaheline meteoroloogiapäev, mis tänavu kannab intrigeerivat alapealkirja „Kuumem, kuivem, märjem. Silmitsi tulevikuga“. Keskkonnaagentuuris peetaval seminaril avatakse, kuidas mõjutab meteoroloogia paljusid teisi eluvaldkondi, nt majandus, tervis jms.

"Meteoroloogia hõlmab rohkem kui vaid ilmavaatlemist ja -prognoosimist. Ilmastik mõjutab suuresti paljude valdkondade toimimist, mistõttu keskendub tänavune meteoroloogiapäeva seminar meteoroloogia ja muude valdkondade lõimumisele," ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Üleilmse meteoroloogiapäeva seminari avab keskkonnaminister Marko Pomerants. Sealsed ettekanded annavad aimu kliimamuutuste mustrist, kuidas meri toimib kliimamuutuste puhvri ja indikaatorina, kuidas puu aastarõngaste ja okaste abil seirata kliimamuutuste mõju puudele ning kes on kliimapagulased. Samuti selgub, millised olid lõppenud aasta olulisemad ilmarekordid, kuidas on muutunud Tartu maratoni ilm läbi aegade, milline on kuumalainete mõju inimeste suremusele ning milline on ilmaprognoosi ja selle teekonna tähtsus Päästeametile. Peale seminari saavad huvilised osaleda temaatilistes õpitubades.  

Eelmine aasta möödus nii meil kui mujal rekordsoojalt. Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel on viimastest dekaadidest iga dekaad olnud eelmisest oluliselt soojem. 2011-2015 oli seni mõõdetust kuumim periood ning 2015 oli (võimsa El Niño kaasabil) kõige kuumem aasta alates kaasaegse ilmavaatluse sünnist 19. saj lõpus. Eesti 2015. aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,6 °C (norm 6,0 °C), mis tegi sellest viimase poole sajandi kõige soojema. Möödunule ligilähedane oli ka 2008. aasta, mil Eesti aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,4 °C. 

Samas jutustab temperatuuri tõus vaid osa loost. Kliimamuutused lõhuvad aastaaegade loomulikku rütmi ning suurendavad teatud ekstreemsete ilmastikunähtuste (nagu kuumalained, põuad, tugev vihm) sagedust ja intensiivsust. Need jätkuvad muutused annavad aimdust kuumemast, kuivemast ja sajusemast tulevikust. Nii meteoroloogid kui keskkonna valdkonnaga kokku puutuvad ametnikud teevad üleilmselt ühiseid jõupingutusi kliimamuutuste mõju leevendamiseks ning sellega kohanemiseks. Pariisis ÜRO kõrgetasemelisel kliimakonverentsil (COP21) saavutati ülemaailmne kliimakokkulepe, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. 







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!