teisipäev 16. jaanuar

Kristina Mänd: minu panus on natuke rohkem kui maksude maksmine

26.mai 17, reede Prindi artikkel
Kristina Mänd: minu panus on natuke rohkem kui maksude maksmine
Kristiina Mänd. Foto: Erakogu

Olen aru saanud, et Eestis on inimeste tegevusega seotud kaks asja, mida ma ei muudaks ja kaks asja, mis peavad muutuma: autojuhid peavad õppima parkima ja meie suhtumine tarbimisse võiks olla avaram. Igas asjas saan ma kodanikuna palju ära teha.

Parkimisega pean ma oma väikest isiklikku võitlust. Minu maja ette armastasid autojuhid parkida esiratastega murule, teisest autost täpselt nii kaugele, et kolmele kohale mahub ainult kaks või täpselt jalakäija ülekäigu kohale, sundides ratastoolis või lapsevankriga teeületajat tegema 50 meetrise ringi.

Plaanisin kaevata Mupole, kuid tegin hoopis kolm erinevat sildikest, kus eesti, vene ja inglise keeles autojuhtidele üleskutse parkimisel looduse ja teistega arvestada. Panin neid autodele akende vahele ja paari nädalaga oli pilt muutunud. Hoian silte endiselt taskus juhuks, kui neid siiski vaja läheb.

Paari naabriga vestsime sõbralikult juttu ja levinuim reaktsioon on siiras hämmastus – oih, ma tõesti ei mõelnud. Kõik terved, probleem lahenenud ja mul kodanikuna natuke rohkem tehtud kui ainult maksude maksmine.

Tarbimisega on natuke keerulisem, kuid koos teiste ühendustega, jaemüüjate, tootjate, ametiühingute ja ministeeriumitega aga võimalik. Seepärast liitusin MTÜga Mondo ja vean eest vastutustundliku tarbimise valdkonda, et kasvatada teadlikkust  ja mõtlemisvõimet. Iga ostuga võtame omaks ka toote tegemisega kaasnevad keskkondlikud, ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed – näiteks laps- või orjatööjõud, hävinenud vihmametsad või ebaõiglane töötasu. Miks see peaks meid huvitama?

Sest me ju ei tarbi ainult Eestis toodetud kaupu, vaid igapäevaselt ka kohvi, teed suhkrut, banaane või kakaod. Järelikult peaks meid tarbijatena huvitama, kuidas neid toodetakse – kui me seda ei tee ega pea seda enda asjaks, siis panustame tegelikult otse nende põllumeeste, tööliste ja tootjate kehva elukvaliteeti ja lootusetusse tulevikku.

Kui sööme ja tarbime, järelikult ka vastutame, olgu tootja meile lähedal või teises maailma otsas. Vot sellise selge seose ja vastutuse loomine on minu kodanikuks olemise missioon.

Ja need kaks asja, mis Eestis on imehead ega peaks muutuma: kooris laulmine ja laste õue magama panemine. Nii kaunistuvad ja karastuvad head kodanikud!



See lugu siin on pärit Hea Kodaniku portaalist. Kas ka sulle läheb korda, mis su ümber juhtub? Sa teed midagi selle paremaks muutmiseks? Sa toetad hea kodaniku väärtusi ja usud, et rohkem inimesi võiks võtta vastutuse ühiste asjade eest?

Saada Hea kodaniku portaali oma lugu sellest, mida, miks ja kuidas sa neid väärtusi elad või kuidas vastutuse võtsid!

See võib olla kas konkreetne lugu sellest, kuidas sus käis see klõps, kus ei suutnud enam oodata, et “keegi ometi midagi teeks”, ja sina olidki see, kes midagi teeb.

Või siis jutt sellest, miks su jaoks on oluline teha rohkem kui maksude maksmiseks, õigetel päevadel lipu välja panemiseks ja omaenda töö-kodu-hobi marsruudil pendeldamiseks vajalik.

Saada oma lugu, no nii 3-4 lõiku pikk, Mari Öö Sarvele, aadressil mari@heakodanik.ee. Kogume need lood kokku, et hea kodaniku pisikut veel ja veel levitada. Teiste lugusid saad lugeda siit.








Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!